Wednesday, March 22, 2023

Objeto de Estudos

Objeto de Estudos  

Objetivu estudu nian bele define hanesan tema, tema ka kampu estudu nian. 
koñesimentu ne'ebé espesiál disiplina ka área peskiza nian dedika ba 
atu estuda. Objetivu estudu nian bele varia tuir área estudu nian. 
koñesimentu, porezemplu, iha biolojia, objetu estudu nian bele sai hanesan moris. 
no kriatura moris sira, enkuantu iha psikolojia, objetivu estudu nian bele mak hahalok umanu. 
 Objetivu estudu nian baibain define bazeia ba pergunta ka 
peskiza problema ne'ebé ita hakarak halo investigasaun no komprende di'ak liu.husi neeba, peskizador sira define métodu no tékniku sira ba kolesaun dadus ne'ebé adekuadu liu atu investiga objetu estudu nian no hatán ba imi-nia pergunta peskiza nian. 
Sumariu, objetu estudu  ne'e mak sentru ba atensaun peskiza nian, ne'e mak buat ne'ebé buka atu komprende no analiza husi métodu sientifika sira. 
Espesifiku liu.

Pergunta sentrál kona-ba objetu estudu nian  (Questao Central) 

 Pergunta sentrál kona-ba objetu estudu ne'e mak pergunta prinsipál ne'ebé dirije 
 peskiza kona-ba tópiku ka tópiku partikulár ida. Pergunta ne'e husu ba ita 
 bazeia ba objetivu estudu nian no objetivu peskiza nian. pergunta sentrál 
 hanesan pontu inísiu ba investigasaun ne'e no husi ne'ebá mak 
 Peskizador sira define métodu no tékniku sira ne'ebé komún liu atu halibur dadus 
 apropriadu. 

 Pergunta sentrál ne'e tenke klaru no objetivu, atu bele orienta ba 
 buka resposta espesífiku ida. Importante katak ida-ne'e relevante 
 ba área estudu nian no ne'ebé bele kontribui ba dezenvolvimentu koñesimentu nian 
 kona-ba tópiku ne'ebé iha kestaun nee. Aleinde nee, kestaun sentrál ne'e tenke formula mós 
 iha maneira ida-ne'ebé permite investigasaun empiriku, ne'e katak, ne'e bele 
 teste no responde bazeia ba dadus difisil. 
 Bainhira pergunta sentrál ne'e formuladu tiha ona, peskizador sira bele dezenvolve pergunta sentrál ne'e  pergunta sekundáriu seluk ne'ebé ajuda hatán ba pergunta prinsipál no 
 ne'ebé dirije peskiza hodi hetan dadus ne'ebé loos liu no  relevante.

Pergunta ne'ebé mai husi objetu estudu nian (Questao derivadas) 

 Pergunta sira ne'ebé mai husi objetu estudu ne'e mak pergunta sekundáriu ne'ebé 
 tulun atu hatán ba pergunta sentrál no orienta peskiza ba 
 Hetan dadus ne'ebé loos no relevante liu. Pergunta sekundáriu sira-ne'e 
 Sira formuladu husi objetivu estudu no objetivu peskiza.
 
 Pergunta sira ne'ebé foti bele rezolve aspetu oin-oin husi objetu estudu nian. 

 estudu, hanesan sira-nia karakteristika, sira-nia efeitu, sira-nia kauza, sira-nia relasaun 
 ho fenomenu seluk, entre seluk. Aleinde nee, pergunta sekundáriu sira-ne'e 
 bele espesífiku liu ka luan liu duke asuntu sentrál, 
 depende ba nesesidade peskiza nian. 
 Porezemplu, se objetivu estudu ne'e mak impaktu husi teknolojia ba saúde 
 Saude mentál ba adolesenti sira, pergunta balun ne'ebé mai husi ne'e bele inklui: 
 Saida mak teknolojia prinsipál ne'ebé foin-sa'e sira uza no oinsá 
 sira afeta Ita-nia saúde mentál ka lae? 
 Iha relasaun ida entre uzu teknolojia ne'ebé barak liu no prevalénsia 
 Dezordánsia mentál iha joven sira? 
 Saida mak papél inan-aman no profisionál saúde nian iha prevensaun no 
 tratamentu ba problema saúde mentál relasiona ho uzu teknolojia 
 husi joven sira? 
 Pergunta sekundáriu sira-ne'e ajuda atu klarifika no hakle'an liután asuntu ne'e 
 sentrál, permite peskizador sira atu hetan dadus ne'ebé loloos liu no 
 relevante ba objetu estudu nian.

Estadu Arte 

 "Estadu Arte" mak lia-ingles ne'ebé signifika "estadu Arte" ka "estadu Arte" iha lia-portuges. Liafuan ne'e baibain uza atu refere ba nivel dezenvolvimentu ne'ebé daudaun ne'e iha área koñesimentu, tékniku ka teknolojia ruma. 
 Kuandu ema ida ko'alia kona-ba "estadu arte nian" relasiona ho estudu arte nian, ida bele refere, porezemplu, ba nivel dezenvolvimentu no progresu iha tékniku no teknolojia sira ne'ebé uza iha produsaun arte nian, ba evolusaun istórika arte nian iha períodu no kultura oin-oin, análize krítiku no estetiku ba obra arte nian, no asuntu sira seluk tan. 
 "Estadu arte nian" iha estudu arte nian bele investiga husi aprosimasaun teóriku no metodolojiku oin-oin, inklui análize arte nian, peskiza istóriku, kritika arte, sosiolojia arte nian, psikolojia persepsaun esthetiku, no seluk tan. Objetivu husi estudu ne'e mak atu komprende papél arte sira-nian iha sosiedade no oinsá audiénsia oin-oin prodús, simu no interpreta arte sira-ne'e. 
 Revizaun krítiku mak análize detalladu no sistemátiku ida ba testu, servisu ka peskiza ida hodi avalia ninia kualidade, koerensia, relevante no kontribuisaun ba kampu estudu. Nee hanesan tékniku avaliasaun ida-ne'ebé envolve lee didi'ak no kuidadu materiál ne'ebé iha asuntu nee, buka atu identifika ninia forsa no fraku sira, ninia kontribuisaun no limitasaun sira, no ninia relasaun ho obra sira seluk iha área nee. 

 Revizaun Kritika 

 Revizaun kritika ida bele aplika ba tipu materiál oioin, hanesan artigu sientífiku, livru, disertaun, teza, no seluk tan. Ida ne'e hala'o bazeia ba kriteriu pre-definidu sira, ne'ebé varia tuir objetivu avaliasaun no área estudu nian. Kestaun balu ne'ebé bele konsidera iha revizaun kritika ida inklui: 
 Klaridade no organizasaun ba testu; 
 Valididade no fiar-metodu peskiza nian; 
 Konsisténsia no koerensia husi argumentu sira ne'ebé aprezenta ona; 
 Orijinidade no kontribuisaun peskiza nian ba kampu estudu; 
 Relasionalidade no tempu-tomak husi rezultadu sira hetan ona. 
 Revizaun kritika ida-ne'ebé susesu presiza koñesimentu kle'an kona-ba tópiku ne'ebé iha liman, análize ne'ebé kuidadu no la kuidadu kona-ba materiál ne'ebé avalia ona, no abilidade atu fornese kritika konstrutiva no sujestaun ba peskiza tan. Bele util atu orienta peskizador sira hodi hili lee no halo servisu relevante ba sira-nia peskiza rasik no hadi'a kualidade produsaun sientifika iha jeral.

Hipoteze 

Hipoteze ida mak prezumpsaun ka deklarasaun tentativa ne'ebé bele koko no prova liuhosi observasaun, experimentasaun, ka análize dadus. Ida ne'e esplikasaun inisiál ka proposta ida-ne'ebé buka atu hatán pergunta peskiza ida ka esplika fenomenu observadu ida. 
 hipoteze sira importante iha prosesu investigasaun sientifika, tanba sira orienta kolesaun dadus, análize ba rezultadu no interpretasaun ba rezultadu sira. Sira tenke halo formulasaun bazeia ba koñesimentu antes no evidénsia ne'ebé disponivel, aleinde klaru, presiza no bele koko. 
 Iha tipu hipoteze rua: hipoteze zero no hipoteze alternativu. hipoteze zero mak deklarasaun ida-ne'ebé assume katak la iha relasaun ka diferensa entre variavel sira ne'ebé iha kestaun, enkuantu hipoteze alternativu assume katak iha relasaun ka diferensa entre variavel sira. 
 Porezemplu, iha estudu ida kona-ba efeitu husi droga ruma, hipoteze zero bele katak droga ne'e la fó efeitu ba kondisaun ne'ebé estuda hela, enkuantu hipoteze alternativu mak katak droga ne'e iha efeitu pozitivu ba kondisaun nee. 
 Liu husi teste hipotézia sira liu husi observasaun ka experimentasaun, peskizador sira bele halibur dadus ne'ebé konfirma ka rejeita hipotézia sira, ne'ebé lori ba konkluzaun no pergunta foun peskiza nian.

Referencia Google

No comments: