Wednesday, March 22, 2023

Projetu trabalhu akadémiku

 Projetu trabalhu akadémiku ne'e hanesan dokumentu ida-ne'ebé aprezenta ho detallu proposta peskiza ne'ebé atu dezenvolve, ne'ebé indika problema peskiza, objetivu, justifikasaun, metodolojia, revizaun ba livru no viabilidade projetu. 

 Dezenvolvimentu dokumentu akadémiku nian baibain kompostu husi elementu sira tuirmai nee: 

Kapa : ho títulu servisu, autór nia naran, instituisaun nia naran, kursu, asesor nia naran no data. 

 Introdusaun: aprezentasaun kona-ba tema, kontestualizasaun, delimitasaun problema, hipoteze no objetivu peskiza. 

 Revizaun ba literatura: aprezentasaun ba teoria prinsipál sira, konseitu no peskiza ne'ebé hala'o tiha ona kona-ba tópiku ne'ebé iha ligasaun ho tópiku nee, hodi subliña lakuna koñesimentu no posibilidade kontribuisaun ba área estudu. 

 Metodolojia: deskrisaun detalladu kona-ba métodu sira ne'ebé sei uza iha peskiza, inklui aprosimasaun, metodolojia, téknika kolesaun dadus no análize, prosedimentu no viabilidade projetu. 

Kronograma: planeamentu ba atividade sira ne'ebé atu hala'o durante peskiza, define prazu no faze sira. 

 Referensia biblioteografika: lista ba fonte sira ne'ebé konsulta no temi iha projetu. 

 Aneksu: dokumentus ne'ebé kompleta projetu, hanesan kestionáriu, eskritura entrevista, no seluk tan. 

 Bainhira prepara projetu ba servisu akadémiku ida, importante atu halo tuir padraun sira husi APA  ka instituisaun edukasaun ne'ebé mak sei aprezenta servisu nee, no mós atu fó atensaun ba klareza, objetividade no koerensia husi informasaun ne'ebé aprezenta. Projetu ne'e nu'udar pasu fundamentál ida ba planeamentu no dezenvolvimentu peskiza nian, hodi permite autór sira organiza sira-nia ideia no verifika viabilidade husi proposta servisu. 

Rezumu husi trabalhu akadémiku

 Abstratu husi trablhu akadémiku ida mak testu ne'ebé konsizu no klaru no objetivu hodi aprezenta objetivu prinsipál sira, métodu, rezultadu no konkluzaun sira husi serbisu ne'ebé hala'o tiha ona. Abstratu ne'e tenke prepara ho autonomia no independénsia husi testu sira seluk, atu nune'e lee-na'in bele komprende konteúdu husi serbisu ne'e sein presiza lee dokumentu tomak. 

 Abstratu ne'e tenke kontein informasaun tuir mai nee: 

 Kontextu: aprezentasaun badak kona-ba kontestu ne'ebé dezenvolve tiha ona, hodi subliña importánsia husi tópiku ne'ebé estuda tiha ona no motivasaun sira ne'ebé lori ba peskiza nee. 

 Objetivu: Definisaun klaru no objetivu kona-ba objetivu peskiza nian, deskreve saida mak atu estuda no saida mak buka atu hetan ho trabalhu nee. 

 Metodu: deskrisaun badak kona-ba métodu sira ne'ebé uza iha peskiza, hodi subliña aprosimasaun no metodolojia ne'ebé adota ona, tékniku halibur dadus no analiza no prosedimentu sira ne'ebé hala'o tiha ona. 

 Rezultadu: aprezentasaun sumáriu kona-ba rezultadu prinsipál sira ne'ebé hetan iha peskiza, ne'ebé ko'alia liu kona-ba rezultadu prinsipál sira no konkluzaun sira. 

 Konkluzaun: sintesis ida kona-ba konkluzaun prinsipál sira husi servisu nee, ne'ebé subliña kontribuisaun sira ba área estudu nian no implikasaun pratiku no teóriku husi rezultadu sira. 

 Importante atu subliña katak abstratu ne'e tenke hakerek iha lian ne'ebé klaru no objetivu, uza sentensa badak no simples. Aleinde nee, abstratu ne'e tenke prepara tuir padraun sira husi APA  ka instituisaun edukasaun ne'ebé sei aprezenta serbisu, ho númeru liafuan másimu ne'ebé estabelese.

Kona-ba dezenvolvimentu iha parte ida husi trabalhu akadémiku.

Kona-ba dezenvolvimentu iha parte ida husi trabalhu  akadémiku. Depois halo tiha revizaun ba livru nee, autor tenke aprezenta rezultadu sira ne'ebé hetan ona no sira-nia diskusaun. 

 Rezultadu: Iha seksaun ida nee, autór tenke aprezenta rezultadu peskiza nian, ho forma klaru no objetivu. Importante atu uza gráfiku, tabela no asisténsia visual sira seluk hodi fasilita lee-na'in sira atu komprende dadus nee. Liutan nee, importante atu deskreve prosedimentu sira ne'ebé hala'o iha kolesaun dadus no análize estatístika ne'ebé uza. 

 Diskusaun: Iha diskusaun, autór tenke interpreta rezultadu sira ne'ebé hetan, relasiona ho revizaun ba livru no objetivu peskiza nian. Importante atu aprezenta implikasaun no limitasaun husi rezultadu sira no sira-nia kontribuisaun ba área estudu. Iha mós posibilidade atu foti hipoteze no sujestaun ba peskiza iha futuru. 

 Konkluzaun: Ikusliu, autór tenke rezumu rezultadu prinsipál no konkluzaun sira ne'ebé hetan iha peskiza nee, hodi ko'alia liu kona-ba ninia kontribuisaun ba área ne'ebé estuda ona. Importante atu subliña limitasaun peskiza nian no ninia implikasaun ba prátika profisionál no ba peskiza iha futuru. 

 Referensia biblioteka: Ikusliu, autór tenke aprezenta lista referénsia biblioteka ne'ebé uza iha peskiza, tuir norma husi APA ka instituisaun edukasaun ne'ebé mak sei aprezenta servisu nee. 

 Importante atu hanoin-hetan katak seksaun ida-idak tenke hakerek ho klaru no objetivu, uza lian formál ne'ebé apropriadu ba tipu servisu akadémiku. Aleinde nee, importante tebes atu halo tuir regra formatu no sidadasaun ne'ebé estabelese husi instituisaun edukasaun ka tuir padraun APA.

Revizaun ba literatura

 Revizaun ba literatura nu'udar pasu importante ida iha preparasaun ba servisu akadémiku ida, tanba ne'e fó dalan ba autór atu hatene teoria prinsipál sira, konseitu no peskiza ne'ebé mak hala'o ona kona-ba tópiku ne'e nian. Revizaun ba livru sira-ne'e mós ajuda autór atu define ámbitu no objetivu peskiza nian, identifika lakuna koñesimentu no posibilidade kontribuisaun ba área estudu nian. 

 Atu halo revizaun ba livru sira, importante atu halo tuir pasu balu: 

 Definisaun kona-ba ámbitu: autór tenke define ámbitu peskiza nian, delimitasaun kona-ba tópiku no aspetu sira ne'ebé mak atu trata. Importante atu define termu no konseitu xave sira ne'ebé uza iha peskiza. 

 Identifikasaun ba fonte: autór tenke buka fonte informasaun relevante ba peskiza, hanesan livru, artigu sientifika, tesa, disertaun, relatóriu tékniku, no seluk tan. Importante atu uza baze dadus ne'ebé konfiavel no atual. 

 Selesaun ba fonte: autór tenke hili fonte informasaun ne'ebé relevante liu ba peskiza, hodi konsidera kualidade no relevánsia husi konteúdu. Importante atu evita fonte sira ne'ebé la iha ona ka ho kualidade kiik. 

 Lee kritiku: autór tenke halo lee kritiku husi fonte ne'ebé hili ona, identifika informasaun relevante no analiza kualidade argumentu no evidénsia ne'ebé aprezenta. 

 Organizasaun no análize: autór tenke organiza informasaun ne'ebé hetan iha revizaun literatura nian ho forma ida-ne'ebé koerente no klaru, identifika konversaun no diferensa sira entre fonte oioin no harii enkuadramentu teóriku ida-ne'ebé konsistente. 

 Importante atu hateten katak revizaun ba livru sira tenke hala'o ho sistemátiku no rigorozu, tuir norma sira husi APA  ka husi instituisaun edukasaun ne'ebé mak sei aprezenta servisu.

Metodolojia

 Metodolojia ne'e mak deskrisaun detalladu kona-ba prosedimentu, tékniku no instrumentu sira ne'ebé sei uza iha peskiza atu hatán ba pergunta peskiza nian no atinje objetivu sira ne'ebé estabelese ona. Ida ne'e parte fundamentál ida husi servisu akadémiku, tanba husi ne'ebá mak autór esplika oinsá hala'o peskiza no oinsá hetan rezultadu. 

 Opsaun metodolojia depende ba tipu peskiza ne'ebé mak sei hala'o no karakterístika ba tema nee. Iha metodolojia peskiza oin-oin, hanesan peskiza bibliografika, peskiza dokumentáriu, peskiza kampu, peskiza experimental, no seluk tan. 

 Iha kazu ezemplu ho tema "Inflasaun teknolojia iha edukasaun sedu labarik nian," metodolojia ida-ne'ebé posivel mak peskiza bibliografika no dokumentar, iha ne'ebé autór sei buka no analiza artigu, livru no dokumentu sira ne'ebé relasiona ho uzu teknolojia iha edukasaun sedu labarik nian. 

 Ba ida-nee, autor bele halo tuir pasu sira tuirmai nee: 

 Define kriteriu buka-hatene: estabelese termu xave ne'ebé mak sei uza atu buka materiál sira iha livru sientifika no dokumentu sira. 

 Halo peskiza: hala'o peskiza iha baze dadus sientífiku, biblioteka virtuál sira, website governu nian no fonte konfiavel sira seluk. 

 Hili materiál: Hili materiál ne'ebé relevante ba peskiza no ne'ebé kumpre kriteriu ne'ebé estabelese ona. 

 Analiza materiál sira: lee no analiza kritikamente materiál sira ne'ebé hili ona, identifika informasaun relevante ba peskiza no foti nota. 

 Organiza informasaun: organiza informasaun ne'ebé halibur ba kategoria sira, tuir objetivu espesífiku ne'ebé estabelese ona. 

 Sintese rezultadu sira: prepara rezumu ida kona-ba rezultadu sira ne'ebé hetan iha peskiza, hodi subliña rezultadu prinsipál no konkluzaun sira. 

 Metodolojia ida-ne'ebé bele uza iha peskiza kona-ba influénsia teknolojia iha edukasaun iha labarik nian, maibé importante atu hanoin-hetan katak opsaun ba metodolojia bele la hanesan tuir karakterístika peskiza no tópiku ne'ebé estuda ona.

Hipoteze

 Hipoteze mak asumpsaun provizóriu ne'ebé bele koko no prova ka rekuza husi análize ba dadus ne'ebé halibur iha peskiza. Ida ne'e nu'udar proposta ida-ne'ebé buka atu esplika kona-ba fenomenu ne'ebé estuda ona husi perspetiva teoriku. 

 Hodi konsidera ezemplu husi tema "Influensia teknolojia ba edukasaun iha labarik ," hipoteza ida-ne'ebé posivel mak: "Uzu teknolojia ne'ebé loos iha edukasaun iha labarik sedu bele kontribui ba dezenvolvimentu koñesivu, sosiál no emosionál labarik sira-nian, maibé falta orientasaun no kontrolu ba utilizasaun bele estraga formasaun no aprendizajen husi estudante sira." 

 hipoteze ida-ne'e hahú husi preve katak uzu teknolojia bele fó impaktu pozitivu no negativu ba edukasaun iha labarik, depende ba oinsá edukasaun ne'e hala'o. Nia sujere katak, bainhira uza didi'ak, teknolojia bele sai nu'udar instrumentu util ba prosesu hanorin no aprendizajen, maibé iha nesesidade ba orientasaun no kontrolu atu evita estragu ba formasaun no aprendizajen labarik sira-nian. 

 Husi hipoteze ida nee, autor bele dezenvolve ninia peskiza, halibur no analiza dadus ne'ebé permite prova ka rejeita asuntu nee.

Objetivu espesífiku

Objetivu espesífiku sira mak objetivu intermediáriu ne'ebé presiza atinji atu alkansa objetivu jerál nee. Sira importante atu orienta dezenvolvimentu servisu no define pasu sira ne'ebé presiza kumpre durante peskiza. 

 Bainhira halo formulasaun ba objetivu espesífiku sira, autór tenke konsidera problema kona-ba tópiku ne'e no husu ba nia an kona-ba objetivu intermediu sira ne'ebé presiza atinje hodi hatán ba pergunta sentrál husi servisu nee. 

 Hodi kontinua ho ezemplu husi tema "Inflensia teknolojia iha edukasaun sedu labarik nian," objetivu espesífiku balun ne'ebé posivel mak: 

 Halo revizaun bibliografiku ida kona-ba konseitu no teoria prinsipál sira ne'ebé relasiona ho uzu teknolojia iha edukasaun sedu. 

 Identifika tipu teknolojia ne'ebé uza barak liu iha edukasaun iha labarik  no sira-nia karakterístika. 

 Atu analiza edukador sira-nia persepsaun kona-ba uzu teknolojia iha edukasaun. 

 Atu verifika impaktu husi uzu teknolojia iha edukasaun iha formasaun labarik. 

 Avaliasaun ba aspetu pozitivu no negativu sira husi utilizasaun teknolojia iha edukasaun iha labarik sedu ba prosesu hanorin- aprendizajen. 

 Propoin rekomendasaun kona-ba uzu teknolojia iha edukasaun, hodi konsidera sira-nia aspetu pozitivu no negativu. 

 Objetivu espesífiku hirak-ne'e orienta faze peskiza nian, hatudu aspetu sira ne'ebé mak sei trata no metodolojia sira ne'ebé mak sei uza atu alkansa objetivu jerál nee.

Objetivu jerál

 Objetivu jerál husi trabalhu akadémiku ida-ne'e mak objetivu prinsipál ne'ebé autór hakarak atinje ho peskiza nee. Ida ne'e tenke iha relasaun direta ho asuntu no tenke klaru, objetivu  espesífiku, atu nune'e lee-na'in bele komprende ho klaru saida mak autor hakarak atinje ho trabalhu nee. 

 Iha kazu TII, objetivu jerál tenke alinha ho objetivu akadémiku no profisionál autór nian, no mós ho nia área formasaun. Importante katak objetivu jerál ne'e relevante no kontribui ba dezenvolvimentu koñesimentu iha área estudu. 

 Atu halo formulasaun ba objetivu jerál, autór tenke konsidera tema ne'e nia problema no husu ba nia an rasik objetivu prinsipál saida mak nia hakarak atinje ho peskiza nee. Objetivu jerál tenke hatán ba kestaun sentrál servisu nian, hatudu rezultadu ne'ebé hein husi peskiza nee. 

 Porezemplu, hodi konsidera tema ne'ebé aprezenta ona uluk kona-ba influénsia teknolojia iha edukasaun, objetivu jerál bele formula hanesan tuirmai nee: "Analiza impaktu husi uzu teknolojia iha formasaun ba labarik sira iha edukasaun, identifika sira-nia poténsia no limitasaun ba prosesu hanorin- aprendizajen." 

 Iha kazu ida nee, objetivu jerál ne'e hatudu ho klaru no objetivu objetivu objetivu prinsipál husi servisu nee, ne'ebé mak atu analiza impaktu teknolojia nian ba edukasaun iha labarik sedu, hodi konsidera ninia aspetu pozitivu no negativu sira. Objetivu ida-ne'e orienta dezenvolvimentu tomak iha TII no sai nu'udar objetivu ida-ne'ebé sei alkansa husi peskiza ne'e remata.

Problema tópiku trabalhu akadémiku nian

 Problema tópiku trabalho  akadémiku nian mak pergunta sentrál ne'ebé sei rezolve durante estudu nee, katak pergunta ne'ebé sei hetan resposta ka rezolve bazeia ba peskiza ne'ebé hala'o ona. Problema ne'e importante tanba nia orienta servisu hotu no serve hanesan matadalan ba selesaun objetivu, metodolojia no análize sira ne'ebé atu hala'o. 

 Iha kontestu TII, problema ne'e baibain aprezenta iha introdusaun tema, hafoin justifikasaun. Importante katak problema ne'e klaru, objetivu no define didi'ak, atu bele orienta trabalhu no orienta lee-na'in atu komprende saida mak sei rezolve. 

 Atu aprezenta tema ne'e nia problema, autor bele hahú ho pergunta ka deklarasaun ida-ne'ebé insentiva lee-na'in nia reflesaun kona-ba tema ne'ebé ko'alia ba. Tuirmai, kestaun sentrál ne'ebé sei rezolve iha trabalhu laran tomak tenke aprezenta, no rezumu ho forma klaru no objetivu kona-ba problema ne'ebé sei investiga. 

 Porezemplu, se tópiku TII nian mak "Influensia teknolojia iha edukasaun sedu labarik nian," problema ne'e bele aprezenta hanesan tuirmai nee: "Haree ba uzu teknolojia ne'ebé aumenta iha edukasaun labarik nian, impaktu saida mak prátika ne'e fó ba labarik sira-nia formasaun no ba prosesu hanorin- aprendizajen? 

 Ho ida-nee, problema ne'e reprezenta kestaun sentrál ne'ebé sei rezolve iha estudu nee, katak impaktu teknolojia nian ba edukasaun iha labarik , no fó orientasaun klaru ba dezenvolvimentu trabalhu ne'e.

Justifikasaun

 Justifikasaun atu hili tópiku peskiza ida iha servisu akadémiku ida mak pasu importante ida iha introdusaun, tanba iha ne'ebá mak autór aprezenta razaun sira ne'ebé lori nia atu hili tópiku espesífiku nee. justifikasaun ne'e importante ba lee-na'in atu komprende kona-ba relevante no orijinál peskiza nian, no mós ba autor atu hatudu katak iha lakuna iha livru ne'ebé presiza halo kompletu. 

 Bainhira hili tema ida ba dokumentu finál ida, importante katak justifikasaun ne'e relasiona ho autor nia área formasaun no objetivu akadémiku no profisionál ne'ebé nia hakarak atinje. Importante katak tema ne'ebé hili ona aliña ho interese no abilidade autór nian, atu nune'e nia bele dezenvolve servisu ho kualidade no katak ne'e kontribui duni ba nia formasaun akadémiku no profisionál sira. 

 Iha justifikasaun ne'e tenke aprezenta razaun sira ne'ebé lori autór atu hili tema espesífiku nee, no hatudu ninia relevanteidade no kontribuisaun ba área estudu. Importante katak autór aprezenta dadus no informasaun sira ne'ebé hatudu tópiku no importánsia husi tópiku nee, no mós hatudu kontribuisaun ne'ebé bele lori ba livru iha área nee. 

 Tanba nee, justifikasaun atu hili tópiku peskiza ida iha TII ne'e nu'udar pasu importante ida iha preparasaun servisu nee, tanba sei hatudu ba lee-nain kona-ba relevante no importánsia estudu nian, no mós kontribuisaun ne'ebé bele lori ba área estudu nian.

kontestualizasaun:

Refere ba sujestaun ida hodi hakerek introdusaun di'ak ida ba dokumentu finál ne'ebé "hahu ho kontestualizasaun: aprezenta tema ne'ebé hili ona no área estudu nian iha jeral. Importante katak lee-nain sira komprende kona-ba tópiku ne'e nia relevanteidade ba área no ba sosiedade." 

 Bainhira hahú introdusaun TII (Trabalho Investigacao Individual) nian, importante atu kontestualizadu tema ne'ebé hili ona, katak, atu aprezenta vizaun jerál ida kona-ba tópiku ne'e no ninia relasaun ho área estudu nian. Kontextualizasaun ida-ne'e tenke klaru no objetivu, atu nune'e lee-na'in bele komprende importánsia husi tópiku ne'ebé ko'alia ona. 

 Porezemplu, se tema ne'ebé hili ona mak "Influensia teknolojia iha edukasaun," introdusaun ne'e bele hahú ho kontestualizasaun kona-ba importánsia edukasaun nian ba sosiedade no depois aprezenta utilizasaun teknolojia ne'ebé aumenta hanesan instrumentu hanorin. Ho ida-nee, lee-nain sei komprende kona-ba tópiku ne'e nia relevansia  ba área estudu nian no ba sosiedade iha jeral. 

 Kontextualizasaun bele hala'o iha dalan oin-oin, maibé importante katak ida-ne'e klaru, objetivu no diretamente relasiona ho tema husi TII.

Oin nusa hakerek Introdusaun ba Trabalho Cientifico ida?

Introdusaun ba Trabalho Investigacao Individual  husi  Curso (TII) nu'udar parte fundamentál husi obra nee, tanba iha ne'ebá mak autor aprezenta tema ne'ebé hili ona, justifikasaun ba hili, problema ne'ebé rezolve ona, objetivu jerál no objetivu espesífiku husi obra nee, hipoteze (karik iha) no metodolojia ne'ebé uza atu alkansa objetivu sira.

 Tipu balu atu hakerek introdusaun di'ak mak tuirmai nee:

0) Hahu ho kontestualizasaun: aprezenta tema ne'ebé hili ona no área estudu nian iha jeral. Importante katak lee-nain sira komprende kona-ba asuntu ne'e nia relevansia ba área no sosiedade. 

1).  Justifika opsaun tópiku: esplika tansá mak Ita hili tópiku ne'e no saida mak importante ba Ita-nia formasaun akadémiku no profisionál nian.

2). Introdus problema: esplika problema ne'ebé obra ne'e sei rezolve, no hatudu ninia relevánsia no tempu. Importante katak problema ne'e klaru no objetivu.

3). Estabelese objetivu sira: aprezenta objetivu jerál no objetivu espesífiku sira husi obra nee, hatudu ho klaru saida mak sei alkansa ho estudu nee.

4). Halo hipoteze (karik iha): se obra ne'e envolve formulasaun hipoteze, tenke aprezenta iha seksaun ida nee.

5). Esplika metodolojia: aprezenta metodolojia ne'ebé uza atu hala'o estudu nee, indika tékniku no instrumentu sira ne'ebé uza atu halibur no analiza dadus.

6). Hakotu ho rezumu ida: halo rezumu ida kona-ba saida mak aprezenta ona iha introdusaun, hodi subliña importánsia husi servisu ne'e ba área estudu no ba sosiedade.

 Hanoin-hetan katak introdusaun ne'e tenke hakerek ho klaru no objetivu, atu nune'e bele kaer lee-na'in nia atensaun no halo klaru saida mak sei kobre iha obra nee. Importante tebes atu hakerek ho kuidadu no atensaun, tanba ne'e hanesan portaun ba TII.

Definisaun tópiku ida ba TII

 Definisaun tópiku ida ba TII (Trabalho de Investigacao Individual ) bele sai hanesan knaar ida-ne'ebé difisil, maibé iha pasu balu ne'ebé bele ajuda iha prosesu nee: 

 Identifika imi-nia área interese: hahú hanoin kona-ba área koñesimentu ne'ebé imi identifika liu no ne'ebé imi hakarak hakle'an liután iha serbisu akadémiku ida. 

 Topiku buka-hatene: buka-hatene didi'ak kona-ba tópiku sira ne'ebé relasiona ho ita-nia área interese. Buka artigu, livru, disertaun no teze sira ne'ebé bele fó inspirasaun ba ita-nia desizaun. 

 Delimitasaun ba ámbitu servisu: konsidera tempu no rekursu sira ne'ebé disponivel ba dezenvolvimentu TII. Hili tema ida-ne'ebé bele uza iha imi-nia posibilidade laran. 

 Estabelese meta ida: define saida mak ita-nia servisu nia objetivu no saida mak ita hakarak atinji ho ida-nee. Ida ne'e sei ajuda orienta ita-boot sira-nia hili tema. 

 Analiza relevante: avalia se tópiku ne'e relevante ba área estudu nian no bele kontribui ba produsaun koñesimentu foun. 

 Diskusaun ho orientador: ko'alia ho ita-nia orientador kona-ba tópiku ne'ebé ita hili ona no simu matadalan no sujestaun atu hadi'a. 

 refini tópiku: Depois hili tiha tópiku nee, importante katak tópiku ne'e refini no delimitadu atu prevene servisu ne'e sai komprensivu liu no difisil atu kompleta. 

 Hanoin-hetan katak hili tópiku ne'e hanesan pasu importante ida no bele influénsia prosesu dezenvolvimentu dokumentu final. Tanba nee, importante atu hili ho kuidadu no atensaun ba kriteriu sira ne'ebé temi iha leten.

Objeto de Estudos

Objeto de Estudos  

Objetivu estudu nian bele define hanesan tema, tema ka kampu estudu nian. 
koñesimentu ne'ebé espesiál disiplina ka área peskiza nian dedika ba 
atu estuda. Objetivu estudu nian bele varia tuir área estudu nian. 
koñesimentu, porezemplu, iha biolojia, objetu estudu nian bele sai hanesan moris. 
no kriatura moris sira, enkuantu iha psikolojia, objetivu estudu nian bele mak hahalok umanu. 
 Objetivu estudu nian baibain define bazeia ba pergunta ka 
peskiza problema ne'ebé ita hakarak halo investigasaun no komprende di'ak liu.husi neeba, peskizador sira define métodu no tékniku sira ba kolesaun dadus ne'ebé adekuadu liu atu investiga objetu estudu nian no hatán ba imi-nia pergunta peskiza nian. 
Sumariu, objetu estudu  ne'e mak sentru ba atensaun peskiza nian, ne'e mak buat ne'ebé buka atu komprende no analiza husi métodu sientifika sira. 
Espesifiku liu.

Pergunta sentrál kona-ba objetu estudu nian  (Questao Central) 

 Pergunta sentrál kona-ba objetu estudu ne'e mak pergunta prinsipál ne'ebé dirije 
 peskiza kona-ba tópiku ka tópiku partikulár ida. Pergunta ne'e husu ba ita 
 bazeia ba objetivu estudu nian no objetivu peskiza nian. pergunta sentrál 
 hanesan pontu inísiu ba investigasaun ne'e no husi ne'ebá mak 
 Peskizador sira define métodu no tékniku sira ne'ebé komún liu atu halibur dadus 
 apropriadu. 

 Pergunta sentrál ne'e tenke klaru no objetivu, atu bele orienta ba 
 buka resposta espesífiku ida. Importante katak ida-ne'e relevante 
 ba área estudu nian no ne'ebé bele kontribui ba dezenvolvimentu koñesimentu nian 
 kona-ba tópiku ne'ebé iha kestaun nee. Aleinde nee, kestaun sentrál ne'e tenke formula mós 
 iha maneira ida-ne'ebé permite investigasaun empiriku, ne'e katak, ne'e bele 
 teste no responde bazeia ba dadus difisil. 
 Bainhira pergunta sentrál ne'e formuladu tiha ona, peskizador sira bele dezenvolve pergunta sentrál ne'e  pergunta sekundáriu seluk ne'ebé ajuda hatán ba pergunta prinsipál no 
 ne'ebé dirije peskiza hodi hetan dadus ne'ebé loos liu no  relevante.

Pergunta ne'ebé mai husi objetu estudu nian (Questao derivadas) 

 Pergunta sira ne'ebé mai husi objetu estudu ne'e mak pergunta sekundáriu ne'ebé 
 tulun atu hatán ba pergunta sentrál no orienta peskiza ba 
 Hetan dadus ne'ebé loos no relevante liu. Pergunta sekundáriu sira-ne'e 
 Sira formuladu husi objetivu estudu no objetivu peskiza.
 
 Pergunta sira ne'ebé foti bele rezolve aspetu oin-oin husi objetu estudu nian. 

 estudu, hanesan sira-nia karakteristika, sira-nia efeitu, sira-nia kauza, sira-nia relasaun 
 ho fenomenu seluk, entre seluk. Aleinde nee, pergunta sekundáriu sira-ne'e 
 bele espesífiku liu ka luan liu duke asuntu sentrál, 
 depende ba nesesidade peskiza nian. 
 Porezemplu, se objetivu estudu ne'e mak impaktu husi teknolojia ba saúde 
 Saude mentál ba adolesenti sira, pergunta balun ne'ebé mai husi ne'e bele inklui: 
 Saida mak teknolojia prinsipál ne'ebé foin-sa'e sira uza no oinsá 
 sira afeta Ita-nia saúde mentál ka lae? 
 Iha relasaun ida entre uzu teknolojia ne'ebé barak liu no prevalénsia 
 Dezordánsia mentál iha joven sira? 
 Saida mak papél inan-aman no profisionál saúde nian iha prevensaun no 
 tratamentu ba problema saúde mentál relasiona ho uzu teknolojia 
 husi joven sira? 
 Pergunta sekundáriu sira-ne'e ajuda atu klarifika no hakle'an liután asuntu ne'e 
 sentrál, permite peskizador sira atu hetan dadus ne'ebé loloos liu no 
 relevante ba objetu estudu nian.

Estadu Arte 

 "Estadu Arte" mak lia-ingles ne'ebé signifika "estadu Arte" ka "estadu Arte" iha lia-portuges. Liafuan ne'e baibain uza atu refere ba nivel dezenvolvimentu ne'ebé daudaun ne'e iha área koñesimentu, tékniku ka teknolojia ruma. 
 Kuandu ema ida ko'alia kona-ba "estadu arte nian" relasiona ho estudu arte nian, ida bele refere, porezemplu, ba nivel dezenvolvimentu no progresu iha tékniku no teknolojia sira ne'ebé uza iha produsaun arte nian, ba evolusaun istórika arte nian iha períodu no kultura oin-oin, análize krítiku no estetiku ba obra arte nian, no asuntu sira seluk tan. 
 "Estadu arte nian" iha estudu arte nian bele investiga husi aprosimasaun teóriku no metodolojiku oin-oin, inklui análize arte nian, peskiza istóriku, kritika arte, sosiolojia arte nian, psikolojia persepsaun esthetiku, no seluk tan. Objetivu husi estudu ne'e mak atu komprende papél arte sira-nian iha sosiedade no oinsá audiénsia oin-oin prodús, simu no interpreta arte sira-ne'e. 
 Revizaun krítiku mak análize detalladu no sistemátiku ida ba testu, servisu ka peskiza ida hodi avalia ninia kualidade, koerensia, relevante no kontribuisaun ba kampu estudu. Nee hanesan tékniku avaliasaun ida-ne'ebé envolve lee didi'ak no kuidadu materiál ne'ebé iha asuntu nee, buka atu identifika ninia forsa no fraku sira, ninia kontribuisaun no limitasaun sira, no ninia relasaun ho obra sira seluk iha área nee. 

 Revizaun Kritika 

 Revizaun kritika ida bele aplika ba tipu materiál oioin, hanesan artigu sientífiku, livru, disertaun, teza, no seluk tan. Ida ne'e hala'o bazeia ba kriteriu pre-definidu sira, ne'ebé varia tuir objetivu avaliasaun no área estudu nian. Kestaun balu ne'ebé bele konsidera iha revizaun kritika ida inklui: 
 Klaridade no organizasaun ba testu; 
 Valididade no fiar-metodu peskiza nian; 
 Konsisténsia no koerensia husi argumentu sira ne'ebé aprezenta ona; 
 Orijinidade no kontribuisaun peskiza nian ba kampu estudu; 
 Relasionalidade no tempu-tomak husi rezultadu sira hetan ona. 
 Revizaun kritika ida-ne'ebé susesu presiza koñesimentu kle'an kona-ba tópiku ne'ebé iha liman, análize ne'ebé kuidadu no la kuidadu kona-ba materiál ne'ebé avalia ona, no abilidade atu fornese kritika konstrutiva no sujestaun ba peskiza tan. Bele util atu orienta peskizador sira hodi hili lee no halo servisu relevante ba sira-nia peskiza rasik no hadi'a kualidade produsaun sientifika iha jeral.

Hipoteze 

Hipoteze ida mak prezumpsaun ka deklarasaun tentativa ne'ebé bele koko no prova liuhosi observasaun, experimentasaun, ka análize dadus. Ida ne'e esplikasaun inisiál ka proposta ida-ne'ebé buka atu hatán pergunta peskiza ida ka esplika fenomenu observadu ida. 
 hipoteze sira importante iha prosesu investigasaun sientifika, tanba sira orienta kolesaun dadus, análize ba rezultadu no interpretasaun ba rezultadu sira. Sira tenke halo formulasaun bazeia ba koñesimentu antes no evidénsia ne'ebé disponivel, aleinde klaru, presiza no bele koko. 
 Iha tipu hipoteze rua: hipoteze zero no hipoteze alternativu. hipoteze zero mak deklarasaun ida-ne'ebé assume katak la iha relasaun ka diferensa entre variavel sira ne'ebé iha kestaun, enkuantu hipoteze alternativu assume katak iha relasaun ka diferensa entre variavel sira. 
 Porezemplu, iha estudu ida kona-ba efeitu husi droga ruma, hipoteze zero bele katak droga ne'e la fó efeitu ba kondisaun ne'ebé estuda hela, enkuantu hipoteze alternativu mak katak droga ne'e iha efeitu pozitivu ba kondisaun nee. 
 Liu husi teste hipotézia sira liu husi observasaun ka experimentasaun, peskizador sira bele halibur dadus ne'ebé konfirma ka rejeita hipotézia sira, ne'ebé lori ba konkluzaun no pergunta foun peskiza nian.

Referencia Google

Iha ne'e matadalan balu kona-ba oinsá atu fasilita knaar peskiza:

 Iha ne'e matadalan balu kona-ba oinsá atu fasilita knaar peskiza: 

 Hili tópiku ne'ebé interesante: Hili tópiku ne'ebé interese ba ita atu nune'e ita bele nafatin motivadu durante prosesu peskiza. Imi bele hili tópiku sira ne'ebé relasiona ho imi-nia interese pesoál ka área estudu ne'ebé imi interese. 

 Halo planu peskiza ida-ne'ebé estruturadu: Halo planu peskiza ida-ne'ebé estruturadu no organizadu diak. Determina objetivu peskiza, hipoteze, métodu no fonte informasaun ne'ebé atu uza. Asegura katak halo oráriu peskiza nian atu nune'e ita bele kompleta ita-nia knaar peskiza nian iha tempu laran. 

 Uza fonte informasaun ho kualidade: Asegura katak ita uza fonte informasaun ho kualidade no fiar-na'in. Ita bele hetan informasaun iha livru sira ne'ebé tau fiar, jornál sientifika sira, no website sira. Kuidadu atu rejista fonte hotu ne'ebé uza atu nune'e bele hetan citasaun ne'ebé fasil iha seksaun biblioteka. 

 Halo outline: Halo outline ka outline peskiza ne'ebé sei ajuda ita komprende estrutura peskiza nian. Outline ida mós bele ajuda ita organiza ideia no informasaun ne'ebé halibur durante peskiza. 

 Hakerek esbosu uluk: Hahu hodi hakerek esbosu uluk duke koko atu hakerek kedas parte espesífiku sira. Esbosu ida-ne'e bele ajuda ita atu hadi'a ita-nia estrutura peskiza no ideia sira. 

 Uza lian ne'ebé klaru, fasil atu komprende: Asegura katak lian ne'ebé uza klaru no fasil atu komprende. Evita uza língua ne'ebé tékniku demais ka difisil liu ba lee-na'in sira ne'ebé la komprende área estudu ne'ebé hanesan. 

 Keta haluha atu edita no halo revizaun: Keta haluha atu edita no halo revizaun ba ita-nia peskiza molok submete. Buka-hatene ba erru gramatiku, spelling no erru sira seluk. Ita bele husu ajuda husi kolega ka mentor ida atu ajuda halo revizaun ba Ita-nia peskiza. 

 Hodi halo tuir konsellu sira iha leten, ita bele halo knaar peskiza sira fasil no estruturadu. 


Referencia: Google